Ana hetk (Georgia)
Meeskond
Autor Mari BekauriLavastaja Saba Aslamazishvili
Stsenograaf Giorgi Ustiashvili
Helilooja Konstantine Ejibashvili
Laval: Nino Goshadze, Irakli Kverghelidze, Giorgi Surmava,Tamar Abshilava, Ramin Kilasonia, Naira Chichinadze, Guja Karaia, Gena Shonia
Kestus: 90 min
Keel: georgia
Subtiitrid: eesti, inglise, vene
Etendusel on sünkroontõlge inglise keelde, eesti- ja venekeelsed subtiitrid.
Lugu hakkab hargnema, kui noor ja edukas kirjanik Ana Nakashidze ootamatult oma mälu kaotab. Uuringud ei tuvasta ühtegi füüsilist vigastust mis võiks seletada tekkinud amneesiat. Ana abikaasa ja psühhoterapeut hakkavad kahtlustama, et naine ei pruugigi tegelikult haige olla. See salapärane lugu voolab üle riigipiiride ja ei peatu enne, kui tõde on päevavalgele tulnud.
„Ana hetk“ annab hääle kolmandale maailmale, mida tänapäeva arenenud riigid ei kuule või ignoreerivad. Lavastus räägib venelaste poolt Georgia vastu toime pandud julmadest sõjakuritegudest. See on lugu ühest väikesest riigist, kelle jumal on näiliselt hüljanud. Vägi on jäetud inimeste endi kätesse.
Vaata lisaks! Lavastaja Saba Aslamazishvili räägib “Ana hetke” loomisest.
1. Miks Sa valisid just sellise teema? Kuidas on see mõjutanud Sinu tööd ja elu?
Otsustasin selle romaani lavale tuua peamiselt seetõttu, et see põhineb tõestisündinud lool ning kajastab Vene sõdurite poolt Gruusia elanikkonna vastu toime pandud kuritegusid. Selle teema käsitlemine oli minu jaoks oluline nii kodaniku kui ka loojana. Tahtsin äratada selle valu ja rääkida tõtt. Tahtsin rääkida sellest, kes on tegelik vaenlane ning tuua esile, et see vaenlane on siiani karistamata.
Minu jaoks oli üks kõige olulisemaid hetki seotud Ana karakteriga. Ma otsisin viise, kuidas inimene saaks silmitsi seista suure ebaõiglusega. Lõpuks jõudsin järeldusele, et inimlikkus suudab ületada igasuguse ebaõigluse. Selle mõistmine on andnud mulle täiesti uue vaatenurga.
2. Milliseid huvitavaid olukordi prooviperiood endaga kaasa tõi?
Iga päev juhtus midagi huvitavat, sest me tegelesime millegagi, mis oli meie jaoks väga tuttav ja väga valus. Me pidime leidma viise, kuidas enda emotsioone toime tulla, et saaksime vaatajale midagi olulist öelda. Lõpuks mõistsime, et emotsioonidel ei ole piire ja ei tohigi olla. Eriti, kui need on siirad. Me pidime oma tõde väljendama avatult ja ausalt.
3. Kas on midagi, mida publik peaks veel teadma?
Selles lavastuses otsisime inimese maksimaalset sisemist jõudu. Seda, et üks tavaline inimene, kirjanik nimega Ana, leiaks endas väe ja oskuse taastada õiglus. Ta loobus kõigest ja saavutas lõpuks oma eesmärgi.
Kogu loominguline meeskond leidis prooviprotsessis enda sisemise Jumala ning see on see, mida soovin, et iga vaataja tunneks.
4. Mida tähendab Sinu jaoks vabadus?
Minu jaoks tähendab vabadus seda, et inimene saab igas olukorras avaldada oma arvamust ja seisukohti. Samas tähendab vabadus ka teadlikkust oma vastutusest teiste inimeste ees ja nende arvamustega arvestamist.
5. Räägi linnast, kus lavastus sündis.
Poti on väike, väga ilus ja ajalooline rannikulinn Gruusias. See on keskkond, kus loovus ja mõistmine saavad areneda. Selles linnas võib lavastust teha kõikjal: järve ääres, metsas või mere ääres. Olen selles linnas elanud kaks aastat ja usun, et see on saanud oluliseks osaks minu elust ja loomingust. Seetõttu on selle linna ajalugu nüüdseks ka minu elu ajalugu.
