Karistamatuse oaas (Tšiili)

Kaheksa keha liiguvad üle lava müstiliselt ja kramplikult. Nad marsivad, treenivad ja tähistavad – ent jääb arusaamatuks, kas nende liigutused väljendavad kannatust või rõõmu, uhkust või hirmu. Üheskoos moodustavad nad politseijõu: mehaanilise ja väriseva organismi, mis koosneb ainult rangelt distsiplineeritud kehadest. Nad läbivad treeningu, et rakendada vägivalda nii eneste kui teiste suhtes – ja kui midagi on nende kehadesse kirjutatud, jookseb see läbi olemise kõigi kihtide, ja ka läbi elu. Hoida korda! See on käsklus. Abstraktses muuseumiruumis kohtuvad politseinikud, ohvrid ja fantastilised kurjuse olendid õõvastaval karnevalil.

“Oasis de la impunidad” / “Karistamatuse oaas” on kehade uurimus tänaval nii vägivalla objekti, aga ka subjektina. Kuidas muutub võim biopoliitilistes strateegiavormides, jälgimises ja rõhumises, mis vigastab, sandistab ja rüvetab inimkeha? Grotesksetel ja viirastuslikel maastikel mõjub “Karistamatuse oaas” ülestunnistuse, patukahetsuse ja hukkamõistuna. 

Marco Layera ja tema trupp La Re-Sentida (Haavunud) loovad koreograafilise uurimuse vägivalla olemusest. Nende süstemaatilise ja individuaalse vägivalla taga oleva motivatsiooni ja selle tagajärgede eest vastutamine keskendub just kurjategijatele. Milline on seos isiklike uskumuste ja vägivaldse distsiplineerimise vahel? Kes on niiditõmbajaks? Kas saab olla õiglust seal, kus alati on olnud karistamatus? Etendus keskendub seaduslikule ja sobilikule vägivalla rakendamisele demokraatias: kes kasutab ja kes kontrollib riigi monopoolsust võimu kasutamise üle.